·       Õpilaste aktiivne kaasamine

·       Seos õppekavaga

·       Paindlikus          

·       Külastajasõbralikus

Haridusprogrammid põhikooli klassidele
 

1.      Ühiskonnaõpetus, põhikooli III aste

Kestvus: 40 min

Programmi käigus omandab õpilane üldarusaamised ühiskonna toimimisest ja ühiskonnaõpetuse algmõistetest. Mõiste näited: demokraatia, diktatuur, inimõigused ja – vabadused, kodanikuühiskond jne. Mõisteid näitlikustavad näited Eesimaa lähiajaloost. Programm kujutab endast õpilaste pidevat osalemist, et omadanda ühiskonnaõpetuse olulised mõisteid ja õppida neid omavahel siduma. Programm on heaks ettevalmistuseks nii ühiskonnaõpetuse eksamiks kui tasemetööks valmistumisel.

Õpilane saab haridusprogrammi tulemusena kaasa arutelulehed, et kinnistada õpitut ja jätkata huvi teemadesse süübimist.

 

2.     Ajalugu, põhikooli III aste

Kestvus: 40 min

Nimetus: Laul – meie vägi.

Programmi käigus omandab õpilane üldarusaamised meie laulutraditsiooni juurtest ja laulupidude kujunemise loost. Programmi käigus läheme tagasi aastasse 1869 – I laulupidu Tartus ning jõuame välja 2019nda aastasse, mil üldlaulupeoga tähistati 150 aasta möödumist esimesest peost. Külasutskeskuse õppetunniraames räägime nii laulupidude kultuurist, kui Tallinna lauluväljaku ajaloost. 
Võimalusel lõpetame programmi laualukaare all külgkülje kõrval seistes ja lauldes.
 

·         Laulutraditsioon Eesti alal

·         Lauljate peod ja laulupeod Euroopas

·         Laulupeod Tallinnas ja laululava Kadriorus (1923)

·         Tallinna Lauluväljaku lugu (1928)

·         Moodne lauluväljak (1960)

·         Gustav Ernesaks ja Alar Kotli

1.     Ühiskonnaõpetus, gümnaasium 10-12 klass

Kestvus: 40 min

Nimetus: Riik, kodanikud, demokraatia.

Programmi käigus omandab õpilane ühiskonnaõpetuse olulised alusmõisted: demokraatia, totalitarism, autoritarism, õigusriik, kodanikuühiksond, sõnavabadus pluralism, jne. Ja kõike seda paralleelselt Eesti lähiajaloo sündmustega tutvudes. Programm kujutab endast õpilaste pidevat osalemist, et omadanda ühiskonnaõpetuse olulised mõistet, õppides neid omavahel seostama. 

Programmi käigus tõstatuvad teemad: mis on kodaniku/kodanikeühiskond?, mida tähendab demokraatia – rahvavõim?, mis on õigusriik?, mis on demokraatia alustalad? jne.

Programm on heaks ettevalmistuseks ka ühiskonnaõpetuse eksamiks valmistumisel. 

Õpilane saab haridusprogrammi tulemusena kaasa arutelulehed, et kinnistada tunnis õpitut ja jätkata huvi korral teemadesse süübimist.

 

2.     Ajalugu I, gümnaasium, 10-12 klass

Kestvus: 40 min

Nimetus: Laulev revolutsioon

Programmi käigus avatakse õpilasele Eesti taasiseseisvumise lugu, vaadatuna riikide taastamise laiemale ajaloole maailmas. Eesti riikluse taastamine on tihedal seotud vägivallatu vastupanuga, mida teostati Eestis just toetiudes meie pikaajalisele laulupidude traditsioonile. Lauluväljaku ajaloo näitel on seda hea õpilasele seletada, sest paljud märgilised sündmused meie lähiahjaloos toimusid just lauluväljakul (öölaulupeod jm). Õpilasele avatakse ka Balti riikide kohta käiv mõiste – laulev revolutsioon, mis kasutuses ka ingliskeelses maailmas. Õpilased saavad lugeda 17. juunil 1988 ilmus ajalehes “Sirp ja Vasar” kunstniku ja Eestimaa Rahvarinde algataja Heinz Valgu artiklit laulev revolutsioon, mis andis sellele liikumisele nime. Lauluväljaku ajalooga on seotud ka uue ajastu isamaaliste kõnede traditsioon (õpilastel võimalik kuulata Laululaval peetud rahvakogunemiste tuntumaid isamaalisi kõnesid (H.Valk, S.Kallas, R.Veidemann). Õpilased saavad võrdluseks C.R.Jakobsoni isamaakõne(de) tekstid ja koduse ülesande kirjutada ise essee vormis oma isamaaline kõne, mis kõlaks aktuaalselt 21, sajandi põlvkonnale.

·         Laulev revolutsioon (H.Valk, 1988)

·         Lauluväljak ja öölaulupeod

·         Isamaakõnede traditsioon ja laulva revolutsiooni aja isamaakõned

 

3.      Ajalugu II, gümnaasiumile, 10-12 klass

Kestvus: 40 min

Nimetus: Laulutraditsioonist ja laulupidudest Eestis

Programmi käigus omandab õpilane üldarusaamised meie laulutraditsiooni juurtest laiemas võrdluses. Esialgu avatakse laulutraditsiooni erinevad astmed: rahvalaul, kiriklik mitmehäälne muusika- ja koorilaul ning ilmalike laulukooride lugu. Eestisse jõudis laulupeotraditsioon Kesk-Euroopast, Saksamaa kaudu ja baltisaksa laulupidude traditsioonile toetudes. Liivimaal alguse saanud üldlaulupidude traditsioon kandud Eestimaa kubermangu ja laulupidude korraldamine hakkas ajapikku nõudma ka laulupeo korraldamiseks eraldi kohta. Seda enam, et meie kultuuri juurdus mitte ainult lauljate pidu (Sängerfest) vaid just üha laiemat rahvakohte (ka naised ja lapsed) hõlmav laulupidu, kus kuulajatel palju suurem osa kui traditsioonilistel Lääne-Euroopa lauljate pidudel. Lauluväljakute lugu näitab meile selgelt kätte, kuidas arhitektid tegid tihedat koostööd muusikutega (dirigentidega, hea näide Alar Kotli ja Gustav Ernesaks). Aastal 2023 me tähistame Eestis esimese laululava sajandat aastapäeva ning aastal 2028 tänase lauluväljaku kohale rajatud esimese lauluväljaku sajandat aastapäeva.
 

TEHNILNE INFO

Haridusprogrammis osalemine on õpilasele sissepääsu piletiga – 4 eur õpilane. Õpetaja/rühma saatja tasuta.

Programmid palume ette broneerida info@lauluvaljak.ee

Soovitame broneerimisel valgustada õpetaja ootusi programmi suhtes (nt keskendumine eeskätt mõnele kindlale teemale rohkem). St meie jaoks on iga haridusprogrammi läbiviimine ainulaadne ja lähtume õpetaja ja klassi ootustest/vajadustest.