Püsiekspositsioon
Siin saab tajuda laulupidude rolli meie kultuuri- ja ajaloos, tunnetada laulva revolutsiooni ajastu vaimu ja avastada lauluväljaku põnevat lugu.
Püsiekspositsioonis avaneb külastajale Eesti lähiajaloo pöördeline peatükk. See räägib väikese Eesti rahva sammsammulisest ja vägivallatust teekonnast iseolemise taastamisele.
1988. aasta suve hakul Tallinna lauluväljakul toimunud sündmustest inspireerituna hakati seda teekonda nimetama laulvaks revolutsiooniks. Taasärkamise vaimsed juured asuvad aga enam kui 150 aasta vanuses laulupeokultuuris. Olenemata riigi- või maailmakorrast on laul hoidnud meie rahvast koos läbi sajandite. Nii põimuvad siinses ekspositsioonis Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajastu, laul ja Tallinna lauluväljaku lugu.
1988. aasta suve hakul Tallinna lauluväljakul toimunud sündmustest inspireerituna hakati seda teekonda nimetama laulvaks revolutsiooniks. Taasärkamise vaimsed juured asuvad aga enam kui 150 aasta vanuses laulupeokultuuris. Olenemata riigi- või maailmakorrast on laul hoidnud meie rahvast koos läbi sajandite. Nii põimuvad siinses ekspositsioonis Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajastu, laul ja Tallinna lauluväljaku lugu.
Lauluväljaku Külastuskeskuse arendusprojekt valmis 2020–2021
Peakuraator: Helen Lausma-Saar
Kuraatorid: Marge Allandi, Riho Paramonov, Risto Lehiste
Projekti juhtimine: Ott Roots, Krislin Kämärä
Ekspositsiooni projekti väljatöötamine:
KOKO arhitektid ja MOTOR, Ott Sarapuu, Liis Lindvere, Teele Strauss, Vallo Toomla,
Lilian Männikust, Veiko Salumäe
Sisearhitektuur: Lilian Männikust
Graafiline kujundus: Gertu Kallas
Pearahastaja: Tallinna linn
Toetaja: Riigikantselei