- Avaleht
- Urmo Saareoja: See suvi tõotab tulla tühi kontsertturg
Urmo Saareoja: See suvi tõotab tulla tühi kontsertturg
Tallinna Lauluväljakul pole kunagi nii rahulikku aega olnud, sest vähemalt maikuu alguseni on kalender tühjaks tehtud kõigist toimuma pidanud üritustest ja paljud suvised üritused on suure küsimärgi all. Mis saab aga lähitulevikus üritustest, millega oleme igati harjunud: kas tekkinud olukord lööb ürituste turul platsi puhtaks või pelgalt korrastab ridu? Millal näeme taas suuri staare Eestis esinemas?
Ootamatult tulnud kriis on ürituste korraldamisega seotud ettevõtjate töö täielikult seisma pannud. Esmasest šokist hakatakse aga vaikselt siiski toibuma ning aktiivsemad valdkonna tegijad on juba välja töötanud lahendusi, kus saavad oma tehnikat ja meeskonda rakendada online konverentside, jm sarnase korraldamisel. Kummalisel kombel saab just sellisel hetkel aimu kui kõrgetasemeline tehnikapark on Eesti ettevõtetel pakkuda. Sellisesse kõrgetasemelisse tehnikasse ning inventari on investeeritud väga palju, mistõttu on iga päev kasutuseta seismist ettevõtte jaoks puhas kulu. Suuremad ettevõtted saavad tõenäoliselt kriisist räsitud, kuid jäävad ellu. Väiksemad tegijad, kelle tekkimist viimaste aastate soodne turuolukord soosis, kaovad ilmselt pildilt, sest puudub puhver, mis kompenseeriks töövaba perioodi. Täie kindlusega võib väita, et eriolukorra lõppemise ning viiruse alistamise järel on üritusi korraldavad ettevõtted valmis minutipealt oma tegevust uuesti käivitama. Tööd ollakse valmis tegema kordades rohkem, et vahepealset planeerimata puhkust tagasi teenida. Esialgu tuleb aga arvestada inimeste tagasihoidliku huviga avalike ürituste vastu, sest juba on jõudnud tekkida teistsugune harjumus. Mõistagi ka hirm.
Kui kaunite kevadilmade saabumine aitab kodusviibijad ehk lihtsamini taas publikuks saamise lainele häälestada, siis artistide – eeskätt maailmanimega artistide – leidmisega nii lihtne pole. Paljude 2020. aastal toimuma pidanud maailmaturneede graafikud on lootusetult sassi löödud, võib ennustada, et tulemas on üks staaridevaesemaid hooaegu üldse. Oluliselt saab mõjutatud ka 2021. aasta, sest lihtsam ja kindlam on üritused planeerida juba sinna. Mis selle siis nii keeruliseks teeb? Esiteks, logistiline väljakutse: paljude maailmaturneesid tegevate artistide meeskond on paarisaja liikmeline, tehnikaparki transporditakse ligi saja veokiga. Tihti kujutatakse ette, et suurkontsert koosneb vaid sellest, kuidas staar saabub eralennukiga, laulab oma laulud ning lendab taas edasi. Reaalsus pole aga sugugi nii glamuurne. Kontserdi eel ja järel teevad ööd ja päevad tööd sajad inimesed. Võimaluse piirides kasutatakse ka iga paiga kohalikku tehnikat ja tööjõudu, kuid esineja kindluse ja turnee ühtlase kvaliteedi tõttu on siiski suur osa vajaminevast kaasa veetud. Kuna kulusid püütakse hoida võimalikult madalana, on turneede puhul logistika detailideni välja arvestatud. Graafik on erakordselt täpne ja tihe ning kindlasti ei kuulu sellesse arvestusse olukord, kus veokid peaksid piiril seisma mitmekümne kilomeetrises järjekorras.
Pole mingi saladus, et väikese publikuarvuga Eestisse on palju esinejad jõudnud vaid seetõttu, et asume logistiliselt väga heas paigas. Näiteks võib tuua Bon Jovi kontserdi möödunud suve alguses Tallinna Lauluväljakul. See, et rokilegend ainsa kontserdi Baltikumis just Tallinnas andis tulenes tõsiasjast, et suunduti Venemaalt Rootsi ning Eestis oli mõistlik selleks peatus teha. Muidugi eelnesid sellele otsusele ka korraldaja väga suured pingutused kokkuleppe saavutamiseks, kuid alahinnata ei saa logistilise mugavuse faktori tähtsust.
Koroonaviiruse järgse hooaja – ilmselt on see paslik nimetus – üheks probleemiks saab staaride puhul sobivate esinemiskohtade ja -aegade leidmine. Teatavasti toimuvad paljudes riikides suurkontserdid staadionitel ja teistel spordiareenidel. Suurkontserti võõrustavad need paigad aga vaid siis kui see ei sega spordisündmusi. Arvestades, et kõik spordiliigad unistavad kannatamatult, et saaks taas publikut rõõmustada, on spordiareenidel oodata tihedat tegevust. See omakorda võib luua soodsa olukorra Eesti jaoks, sest meie saame artiste vastu võtta spordiüritustest sõltumatult. Tõsi, asjal on ka teine tahk, kuna suurüritused on piiratud pea kogu maailmas, siis tekib normaalsete olude taastumisel nõudlus kvaliteetse meelelahutuse osas ning mõistagi on eelisseisus suurriigid ja -linnad. Aga saame jällegi loota meie ettevõtjate läbirääkimisoskusele ning riigi logistilisele eelisele.
Kui maailmanimega artistide maarjamaale jõudmine sõltub mitmetest muutujatest, siis meie enda suurepärased tegijad ootavad samuti pikisilmi uut hooaega. Viirusejärgse meelelahutus hooaja alguses võib ette näha turu teatavat küllastumist ning seeläbi soodsamat võimalust tellija jaoks. Artistide jaoks on väga oluline piirangute lõppedes kiiresti taas tööle asuda ning töötada võimalikult palju, mistõttu saame näha selles sektoris esinemistasude langetamist. See ei puuduta aga mitte ainult esinejaid, vaid ka kõiki kaasnevaid osapooli, toimumispaigast toitlustajani. Kuigi teenitava kasumi osas tuleb kõigil samm tagasi astuda, on rahavoogude taastumine ja turgude taas käima lükkamine selleks vajalik. Tuleb meeles pidada, et ka tellija ei ole enam nii maksejõuline kui veel mõned kuud tagasi. Ja meelelahutuse pealt saab paratamatult alati kokku hoida.
Ürituste korraldajate jaoks on praegune sunnitud puhkus raske, kuid pead on tööle pandud leidmaks alternatiivseid võimalusi majandustegevuse jätkumiseks ning kahtlemata ka sellest kriisist kasulike kogemuste saamiseks. Üldine meelsus on aga siiski optimistlik – sest ega nutmine ju olukorda paremaks tee – ning olukorra normaliseerudes ollakse valmis startima hoo pealt. Sektori turg korrastub ning esile tõusevad need ettevõtted, kel oli piisav puhver kriisi üle elamiseks või kiire reageerimine ja lahendus uuteks väljunditeks. Tarbija kindlasti võidab, sest hinnad langevad ja saadavad elamused on garanteeritult kvaliteetsed, sest pakkuma on jäänud vaid tugevad tegijad.
Ootame Lauluväljakulgi pikisilmi, mil saame teatada, et alanud on koroonaviiruse järgne hooaeg ning üritusi võib taas nautida rahumeeli pandeemiat kartmata. Seda et hooaeg saaks juba sel suvel alata, täna enam nii kindlalt öelda kahjuks ei saa.
Ootamatult tulnud kriis on ürituste korraldamisega seotud ettevõtjate töö täielikult seisma pannud. Esmasest šokist hakatakse aga vaikselt siiski toibuma ning aktiivsemad valdkonna tegijad on juba välja töötanud lahendusi, kus saavad oma tehnikat ja meeskonda rakendada online konverentside, jm sarnase korraldamisel. Kummalisel kombel saab just sellisel hetkel aimu kui kõrgetasemeline tehnikapark on Eesti ettevõtetel pakkuda. Sellisesse kõrgetasemelisse tehnikasse ning inventari on investeeritud väga palju, mistõttu on iga päev kasutuseta seismist ettevõtte jaoks puhas kulu. Suuremad ettevõtted saavad tõenäoliselt kriisist räsitud, kuid jäävad ellu. Väiksemad tegijad, kelle tekkimist viimaste aastate soodne turuolukord soosis, kaovad ilmselt pildilt, sest puudub puhver, mis kompenseeriks töövaba perioodi. Täie kindlusega võib väita, et eriolukorra lõppemise ning viiruse alistamise järel on üritusi korraldavad ettevõtted valmis minutipealt oma tegevust uuesti käivitama. Tööd ollakse valmis tegema kordades rohkem, et vahepealset planeerimata puhkust tagasi teenida. Esialgu tuleb aga arvestada inimeste tagasihoidliku huviga avalike ürituste vastu, sest juba on jõudnud tekkida teistsugune harjumus. Mõistagi ka hirm.
Kui kaunite kevadilmade saabumine aitab kodusviibijad ehk lihtsamini taas publikuks saamise lainele häälestada, siis artistide – eeskätt maailmanimega artistide – leidmisega nii lihtne pole. Paljude 2020. aastal toimuma pidanud maailmaturneede graafikud on lootusetult sassi löödud, võib ennustada, et tulemas on üks staaridevaesemaid hooaegu üldse. Oluliselt saab mõjutatud ka 2021. aasta, sest lihtsam ja kindlam on üritused planeerida juba sinna. Mis selle siis nii keeruliseks teeb? Esiteks, logistiline väljakutse: paljude maailmaturneesid tegevate artistide meeskond on paarisaja liikmeline, tehnikaparki transporditakse ligi saja veokiga. Tihti kujutatakse ette, et suurkontsert koosneb vaid sellest, kuidas staar saabub eralennukiga, laulab oma laulud ning lendab taas edasi. Reaalsus pole aga sugugi nii glamuurne. Kontserdi eel ja järel teevad ööd ja päevad tööd sajad inimesed. Võimaluse piirides kasutatakse ka iga paiga kohalikku tehnikat ja tööjõudu, kuid esineja kindluse ja turnee ühtlase kvaliteedi tõttu on siiski suur osa vajaminevast kaasa veetud. Kuna kulusid püütakse hoida võimalikult madalana, on turneede puhul logistika detailideni välja arvestatud. Graafik on erakordselt täpne ja tihe ning kindlasti ei kuulu sellesse arvestusse olukord, kus veokid peaksid piiril seisma mitmekümne kilomeetrises järjekorras.
Pole mingi saladus, et väikese publikuarvuga Eestisse on palju esinejad jõudnud vaid seetõttu, et asume logistiliselt väga heas paigas. Näiteks võib tuua Bon Jovi kontserdi möödunud suve alguses Tallinna Lauluväljakul. See, et rokilegend ainsa kontserdi Baltikumis just Tallinnas andis tulenes tõsiasjast, et suunduti Venemaalt Rootsi ning Eestis oli mõistlik selleks peatus teha. Muidugi eelnesid sellele otsusele ka korraldaja väga suured pingutused kokkuleppe saavutamiseks, kuid alahinnata ei saa logistilise mugavuse faktori tähtsust.
Koroonaviiruse järgse hooaja – ilmselt on see paslik nimetus – üheks probleemiks saab staaride puhul sobivate esinemiskohtade ja -aegade leidmine. Teatavasti toimuvad paljudes riikides suurkontserdid staadionitel ja teistel spordiareenidel. Suurkontserti võõrustavad need paigad aga vaid siis kui see ei sega spordisündmusi. Arvestades, et kõik spordiliigad unistavad kannatamatult, et saaks taas publikut rõõmustada, on spordiareenidel oodata tihedat tegevust. See omakorda võib luua soodsa olukorra Eesti jaoks, sest meie saame artiste vastu võtta spordiüritustest sõltumatult. Tõsi, asjal on ka teine tahk, kuna suurüritused on piiratud pea kogu maailmas, siis tekib normaalsete olude taastumisel nõudlus kvaliteetse meelelahutuse osas ning mõistagi on eelisseisus suurriigid ja -linnad. Aga saame jällegi loota meie ettevõtjate läbirääkimisoskusele ning riigi logistilisele eelisele.
Kui maailmanimega artistide maarjamaale jõudmine sõltub mitmetest muutujatest, siis meie enda suurepärased tegijad ootavad samuti pikisilmi uut hooaega. Viirusejärgse meelelahutus hooaja alguses võib ette näha turu teatavat küllastumist ning seeläbi soodsamat võimalust tellija jaoks. Artistide jaoks on väga oluline piirangute lõppedes kiiresti taas tööle asuda ning töötada võimalikult palju, mistõttu saame näha selles sektoris esinemistasude langetamist. See ei puuduta aga mitte ainult esinejaid, vaid ka kõiki kaasnevaid osapooli, toimumispaigast toitlustajani. Kuigi teenitava kasumi osas tuleb kõigil samm tagasi astuda, on rahavoogude taastumine ja turgude taas käima lükkamine selleks vajalik. Tuleb meeles pidada, et ka tellija ei ole enam nii maksejõuline kui veel mõned kuud tagasi. Ja meelelahutuse pealt saab paratamatult alati kokku hoida.
Ürituste korraldajate jaoks on praegune sunnitud puhkus raske, kuid pead on tööle pandud leidmaks alternatiivseid võimalusi majandustegevuse jätkumiseks ning kahtlemata ka sellest kriisist kasulike kogemuste saamiseks. Üldine meelsus on aga siiski optimistlik – sest ega nutmine ju olukorda paremaks tee – ning olukorra normaliseerudes ollakse valmis startima hoo pealt. Sektori turg korrastub ning esile tõusevad need ettevõtted, kel oli piisav puhver kriisi üle elamiseks või kiire reageerimine ja lahendus uuteks väljunditeks. Tarbija kindlasti võidab, sest hinnad langevad ja saadavad elamused on garanteeritult kvaliteetsed, sest pakkuma on jäänud vaid tugevad tegijad.
Ootame Lauluväljakulgi pikisilmi, mil saame teatada, et alanud on koroonaviiruse järgne hooaeg ning üritusi võib taas nautida rahumeeli pandeemiat kartmata. Seda et hooaeg saaks juba sel suvel alata, täna enam nii kindlalt öelda kahjuks ei saa.
Urmo Saareoja
Tallinna Lauluväljaku juhataja
Tallinna Lauluväljaku juhataja