Eestis loodud robotbaarmen hakkab maailma vallutama: huvilisi on Singapurist Las Vegaseni 5. veebruar 2021

• Yanu robotbaarmenide väljaarendamise vajadus tulenes juhi kogemusest baarimehena
• Robot-joogivalajate järele tuntakse vajadust mitmetes välisriikides
• Alan Adojaan, Yanu juht leiab, et automatiseerimine pigem loob uusi töökohti

Eesti idurma Yanu arendatud robotbaarmenid on meelitanud ligi huvilisi mitmelt maalt. Ettevõtte juhi Alan Adojaani sõnul on praeguseks sõlmitud 25 eellepingut, aga lisaks on veel sadakond huvilist nii USAst, Suurbritanniast, Hispaaniast kui ka Araabia Ühendemiraatidest, Austraaliast ning Singapurist.
Eestis on robotbaarmenid üleval Tallinna lauluväljaku laulukaare majas ja Tartus. Suvel alustab üks robot tööd ka Pärnus.
Yanul pole aga kõik alati plaanipäraselt läinud ja 2019. aastal, kui esimene robot oli peaaegu valmis, sai ettevõttel raha otsa. Seejärel kaasati investorina MM Grupp ja robotbaarmen õnnestus valmis ehitada. MM Grupile kuuluvad mitmed Eesti ettevõtted, sealhulgas Postimees.
Esimese roboti ehitamiseks kulus Yanul umbes pool miljonit eurot, neid plaanitakse müüma hakata 150 000 euroga. Sel aastal plaanib ettevõte kaasata kaks miljonit eurot.
 
Mitu robotit teil praegu valmis on ehitatud?
Üks on Lauluväljakul, teine Tartus ja plaanime veel kolm teha. Üks läheb Pärnusse. Praegu ei saa avaldada, kuhu täpselt, aga see läheb mai lõpus üles.
Meil on kaks klienti veel ootel. Riias on üks suur rma ja ka Vilniuse vanalinna tahetakse uut kohta teha. Nendega oleme rääkinud sügisest.
 
Kust tuli robotbaarmeni loomise idee?
Minu taust on, et olen 15 aastat ehitanud ja pidanud erinevaid ööklubisid, baare ja restorane. See idee tekkis otsesest vajadusest. Kui istud õhtud läbi ja vaatad, kuidas inimesed tööd teevad, aga on probleem, kuidas anda välja piisavalt palju jooke. Kui on hulk inimesi, kes ootavad jooke, siis kaotad raha ja kliendid kaotavad aega. Samal ajal võiks müüa palju rohkem. Lisaks on veel igasugused tööjõuprobleemid. On töötajaid, kes ei ilmu tööle, keda peab koolitama, nad vahetuvad, varastavad, käivad suitsupausidel jne. Probleeme on palju.
Võtsin aega, kui kaua läheb tellimisest joogi kättesaamiseni. Baarmen mõtleb, jutustab, segab jooke, võib-olla klient kaob vahepeal ära, siis võtab maksmisprotsess aega. See võib võtta 4–10 minutit. Robot teeb joogi valmis tellimise hetkest 40–60 sekundiga. Ehk siis see on nelja-viie baarmeni töö.
Esimesed mõtted olid lihtsad lahendused, mis keriks jooke ringi või siis mehhaniseerida, et jooke ette valmistada. Siis otsustasime kogu töö automatiseerida. Tehnikaülikool mind väga tõsiselt ei võtnud, aga Tartu Ülikool tuli kaasa. Siis oli aasta aega pusimist ja üks hetk oli idee valmis. Umbes kaks aastat ehitasime.
 
Aastakümneid on hirmuga räägitud, kuidas robotid hakkavad inimesi asendama. Teie täpselt seda teete. Kas te ei muretse, et inimestelt töökohtade äravõtmine mõjub mainele negatiivselt?
Kuulen seda küsimust palju. Inimestel on hirm, kuna seda trummi taotakse meedias palju. Tegelikult on automatiseerimine töökohti juurde loonud. Teiselt poolt on teenindussektoris suur tööjõupuudus. Enne koroonakriisi oli USAs 2,5 miljonit töötajat puudu, Suurbritannias 500 000. Raske on leida inimesi, kes peavad seda mõnikord suhteliselt ebameeldivat tööd tegema.
Meie huvi on panna robotid sellistesse kohtadesse, kus on 24-tunnised töötsüklid, näiteks hotellidesse või lennujaamadesse, kus tuleb võtta kolm vahetust inimesi tööle. Ööklubides on ka töö väga pingeline.
Pole põhjust karta, et inimesed sealt ära kaovad. Kindlasti tuleb ka robotimaks, mida ma pooldan. Arvan, et ka inimestele peaks kodanikupalka maksma, kui robotid hakkavad üle võtma.
 
Pooldate robotimaksu?
Absoluutselt. See on mõistlik, kui robotid võtavad mingi osa töökohti üle. Nende maksustamine ja inimestele kodanikupalga maksmine oleks igati mõistlik.
 
2019. aastal tekkis teil rahaprobleem. Kuidas selle lahendasite?
Raha lõppemine on kõige suurem õudusunenägu. Kõik läks planeeritust kallimaks. Meil jäi näpuotsaga puudu. Raha sai otsa enne, kui viimased tööd said tehtud. Kolm-neli kuud käisin kõigi tuttavate ja vähemtuttavate juures küsimas. Enamik arvasid, et see pole perspektiiviga asi, ning polnud huvitatud. Tänapäeval tahavad kõik tarkvarasse investeerida.
Õnneks leidus hea tuttava sõber, kes pani õla alla. Ega ta vist ka alguses eriti palju lootnud, aga kahe kuuga saime masina valmis. Pool aastat pärast seda oli teine masin valmis. Siis tuli Covid-19, mis tekitas veel erilise huvi. Näiteks Singapuri lennujaam võttis ise ühendust. Huvi inimene teenindusprotsessist välja lõigata on järsult kasvanud. Kõik on aru saanud, et see, mida teeme, on vajalik ja sellel on väärtus.
 
Kui palju raha esimese roboti ehitamiseks kulus?
Keeruline on vastata, kui palju kulus robotile ja kui palju firma ülalpidamiseks. Esimesele robotile kulus umbes 500 000 – 600 000 eurot, teise hind oli umbes poole väiksem. Tuleb arvestada, et kõik jupid on ühekordsed ja sinna lisanduvad töötunnid. Robotit plaanime müüa 150 000 euro eest ehk siis omahind peab oluliselt alla minema.
 
Kui palju teil praegu huvilisi on?
Järgmiseks aastaks on meil viis lepingut, kellele suhteliselt kindlalt robotid tarnime. Plaanime viis robotit selle aasta lõpuks valmis saada. Järgmisel aastal alustame ilmselt tööstuslikku tootmist. Meie partneriks saab arvatavasti Incapi tehas Saaremaal, mis on elektroonikat tootnud 25 aastat. Neil oli suur huvi ja ka võimekus liin püsti panna.
Meil on umbes 25 eellepingut sõlmitud. Lisaks on sadakond huvilist, kellega oleme kas kontaktis olnud või ootavad lepingud allkirjastamist. Me vaatame pigem suuri ettevõtteid, mis tahavad rohkem roboteid. Me pole veel konkreetselt spetsialiseerunud. Klientide hulgas on hotellid, kasiinod, ööklubid, lennujaamad. Pigem üritame leida silmapaistvaid partnereid, et oma brändi upitada, ja siis vaatame, milline on kõige huvitavam nišš.
 
Kuidas robot töötab? Kui ma astun baari, kus leti taga ootab robot, siis kuidas ma temaga suhtlen ja mida ta mulle pakkuda oskab?
Oleme teinud robotile kaks suhtluskanalit. Üks on tavaline ehk siis on kolm tahvelarvutit, kus saad valida joogi. Neid võib olla nii palju, kui roboti omanik tahab panna. Me ise oleme mõelnud, et tasub panna pigem kümme populaarsemat jooki. Kui oled joogi valinud, siis on kaardimakse, robot teeb minutiga joogi, saad selle kätte ja lähed.
Teine variant on mobiilirakendus, mis on inimese telefonis. Seal on joogid, ostude ajalugu ja arved.
 
Kas ta kliendiga suhtleb ka?
Selleks, et masin ei oleks lihtsalt nagu gaseeritud vee automaat, oleme mõelnud talle juurde isiksuse, mis väljendub juturobotis. Ehk siis robot võib sinuga juttu ajada. See on praegu üsna lihtne. Kui tõstatad teema, siis ta annab sulle vastuse.
Aga me arendame sellele ka tehisintellekti juurde. Plaan on teha Siri või Alexa moodi tegelane, mis suudab nalja visata ja soovitada, mida linnas teha.
 
Kuidas hoolitsete selle eest, et alaealised alkoholi kätte ei saaks?
See on oluline teema. Meil on sellele kolmekihiline lahendus. Esimene on see, et krediitkaarti kasutades annab pank vastuse, kas klient on üle mingi vanuse. Suurbritannias aga näiteks nõutakse dokumenti. Teine variant on, et laseme dokumendi sisse skannida ja selle järgi tuvastame inimese. Ning kolmas, mis on USAs teema, on lasta inimesel rakenduse kaudu pilt teha ning siis tarkvara võrdleb dokumenti ja fotot.
 
Lauluväljaku juht: näeme Yanus potentsiaali
TallinnaLlauluväljaku juhataja Urmo Saareoja hinnangul võib Yanu robotbaarmen muutuda suurürituste lahutamatuks kaaslaseks. «Yanu on leidnud oma koha lauluväljakul, sest anname väga hea meele ning uhkusega oma panuse, et eestlaste nutikad ideed saaksid reaalses keskkonnas testitud ja lendaksid edaspidi veelgi kõrgemalt,» kommenteeris Saareoja. Ta ütles, et robotit plaanitakse rakendada lauluväljakul toimuvatel üritustel publiku teenindamiseks. «Esialgu siseruumides, kuid suvehooajal võiks Yanu leida kindlasti tee ka välialale,» lisas ta.
 
Yanu robot hakkab serveerima alkoholivabasid jooke ka sügisel Dubai Expol Eesti paviljonis. Roboti disaini autorid on Jan Graps ja Ken Ruut rmast Janken. Tehnoloogia on arendatud koostöös Tartu Ülikooliga.
 

  
 
Reporter Toomas Randlo, foto Mihkel Maripuu, „Postimees“ 05. veebruar 2021
https://leht.postimees.ee/7172633/eestis-loodud-robotbaarmen-hakkab-maai...