Algas Lauluväljaku ala ideekonkurss: ärge pakkuge tornmaju

Täna sai avalöögi konkurss, millega otsime Tallinna Lauluväljaku alale parimat ruumilist terviklahendust. Olgu kohe öeldud, et tegemist pole kutsega hakata sinna tornmaju planeerima, kuhu hiljem luksuskortereid müüa. Seda ei juhtu kunagi. Alguse saanud ideevõistlus tähendab hoopis kutset parimat peade tööle panekuks, et leida just need nipid ja trikid kasutamaks kaasaegseid lahendusi – eelkõige logistilisti ja maastikuarhitektuurilisi – mis arvestaksid asjaoluga, et tegemist on eestlastele rahvuskultuurilise pühapaigaga. Konkursile eelnes pikaajaline ja põhjalik töö eri osapooltega, saamaks paika võimalikult hea lähteülesande. Väljakutse on suur, kuid tulemusi ootame siiski juba aasta lõpuks.
 


Tallinna Lauluväljak. Foto: Paco Ulman

Laulupidu, linnapark ja kontsert
Lauluväljak täidab kolme põhifunktsiooni: esiteks laulupidude korraldamise paik, teiseks ala kasutamine avaliku pargina ning kolmandaks erinevate ürituste korraldamise paik laulupidude vahelisel ajal. Need funktsioonid jäävad ikka samaks, kuid igale neist on täna hoopis teistsugune ootus kui see oli kümmekond ja veel rohkem aastat tagasi.
 
Hea meel on tõdeda laulupeo kasvavat populaarsust, kuid peab ausalt tõdema, et logistilised ning tehnilised võimalused on jõudmas kriitilise piirini. Üha suureneva lauljate ning publiku arvu tempos peab püsima ka toetavate teenuste pakkumise võimekus. Seni laulupidude puhul osaliselt kasutusel olnud naaberkinnistud on juba leidnud või leidmas uut funktsiooni elamumaa näol, mistõttu tuleb leida lahendus näiteks laulupeoliste toitlustamiseks just Lauluväljaku enda territooriumil.
 
Muutunud on ka lähenemine linnaruumile, mis tähendab, et igati loogiline on ala sidumine ümbritsevaga. Heites pilk kaardile, on näha, kuidas Lauluväljaku üks külg saab ulatada käe võrratule Kadrioru pargile, teisele küljele jääb Pirita tee ning Reidi tee mereäärne promenaad, samuti lisandub planeeritav Klindipark. Need on vaja nüüd koos toimima panna. Linnarahvast ootab Lauluväljakul kakskümmend kolm hektarit pargiala, mis leiab küll kasutust ka praegu, kuid potentsiaali on veel palju-palju rohkemaks. Ümbrusesse sobivad mänguväljakud, õdusad pargisopid pinkidega, ilupeenrad ja nii edasi.
 
Suurürituste paigana teatakse meie Lauluväljakut hästi ning mida paremaid logistilisi lahendusi suudame pakkuda, seda rohkem maailmatasemel üritusi ka koju kätte tuuakse. Hetkel tähendab sellise mastaabiga ürituse toimumine aga Lauluväljaku ala ajutist sulgemist eel- ja järeltöödeks. Ebamugav lahendus linlastele, kelle harjumuspärast trajektoori takistatakse. See probleem on uute logistiliste ja tehniliste lahenduste rakendamisel aga lahendatav.
 
Hoopis teistsugune takistus on väiksemate kontsertide ja ürituste korraldamisel, kuhu oodatakse vähem publikut ning mida ei ole mõistlik laulukaare esisel alal korraldada. Just selliste kontsertide tarvis peab leidma Lauluväljakul oma koha tagasihoidlik uusehitis – kõlakoda.
 
Domineerivad looduslahendused
Lauluväljakule tulevikuvisiooni pakkumisel on vajalik väga suurt rõhku pöörata just loodusliku silmailu – kuid ka praktilisuse, näiteks müratõkete – loomisele. Loominguline lähenemine pinnavormidele ning kasutatavale elementidele ja taimestikule on see, mis võiks pargialale anda oma niši, mis eristab seda teistest, lihtsalt kenadest rohealadest.

Lauluväljaku roheala suurus võimaldab pakkuda midagi igale eelistusele: kenasti mahuvad hooldatud ilupeenrad, vaba aja tegevused peredele, piknikuplatsid kui ka metsikumad sopid, kus loodus toimetab omasoodu.
 
Just looduslike võimaluste rohke kasutamine peab olema esikohal ka ehitiste planeerimisel. Märksõnaks on minimaalsus, mis tähendab, et parim lahendus on see, mis ei jätab domineerivaks looduslahendused ning sulandub ümbritsevaga võimalikult märkamatuks. Kus vähegi võimalik – näiteks laoruumid ja garaažid – tuleb kasutusele võtta maa-alune korrus, et hooned ei kasvaks kõrgusesse. Laulupidudele vajaliku toitlustusala loomiseks ei ehitata kindlasti püsivat halli, vaid see oluline küsimus tuleb lahendada ajutiste moodulhoonete kasutamisega.
 
Laulukaare hoone koos raadiotorni ja tuletorniga jäävad mõistagi selliseks, nagu me neid tänagi teame. Küll aga ootame lahendusi, kuidas väärikalt kasutada laulukaare esist ala näiteks talvise uisuväljakuna ning mil viisil võiks mäenõlv leida kasutust talverõõmude nautimiseks. Suureks väljakutseks saab olema ka jalakäijate silla planeerimine, mis ühendaks Lauluväljaku ala Kadrioru pargiga.
 
Pika protsessi vahepeatus
Lauluväljaku ala uuendamine on vajalik suurenenud ootuste täitmiseks ning – mis seal salata – ka konkurentsis püsimiseks ürituste korraldamise paigana. Maailmas on välja on mõeldud niivõrd palju põnevaid ja inspireerivaid uusi lahendusi, et oleks patt meie Lauluväljaku puhul neid mitte kaaluda.
 
Konkursi välja kuulutamise hetkele eelnes pea kahe aastane väga suur töö mõttetalgute ja arutelude näol, kus paljud osapooled andsid oma suure panuse, et alusmaterjal ideekonkursiks saaks võimalikult konsensuslik ning kvaliteetne. See polnud sugugi lihtne teekond, leida tuli kompromisse ning nii mõnegi detaili arutamisele kulus viis korda rohkem aega kui planeeritud. See kõik annab aga hea eelduse, et laekuvad ideed on läbi mõeldud ning hakkavad reaalselt ka hästi toimima.
 
Tegemist on aga siiski vaid pika protsessi vahepeatusega. Ideekonkursi tulemusi loodame avalikkusega jagada veel käesoleva aasta lõpus-järgmise alguses. Loodetavasti on inspiratsioon võistlejatele lahke ning näeme lennukaid ja väga häid ideid, mis seovad ühte meie rahvuskultuuri pühapaiga ning kaasaegse linnaruumi. Head kaasamõtlemist!

Urmo Saareoja
Tallinna Lauluväljaku juhataja