Soe päikesepaiste on lubanud viimastel päevadel unustada, et algas sügis. Kalendri kohaselt peame sel aastal ametlikult suvele joone alla tõmbama. Seega on igati kohane hetk vaadata tagasi Tallinna Lauluväljakul toimunud väliürituste hooajale, mille käigus pakuti 19 suurema avaliku üritusega elamusi pea 300 000 külastajale. 2023. aasta hooaega jääb markeerima rohepöörde paljulubav algus suurürituste korraldamisel, kuid tõrvatilgaks said parkimisprobleemid.
 
XIII noorte laulupidu – kahekordselt eriline
 
Suurima arvu inimesi meelitas kohale loomulikult südasuvine noorte laulupidu. Tasub meenutada, et tegemist oli pandeemia tõttu aasta võrra edasi lükkunud peoga, mistõttu oli laulukaare alla jõudmine seda suurema tähendusega. Numbrid on samuti muljetavaldavad: pidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Välgusähvatused, kõuekõmin ning valla pääsenud taevakraanid on tõenäoliselt need, mis garanteerisid paljudele pidulistele ürituse meelde jäämise kogu eluks. Ehteestlaslikult ei lastud heitlikul ilmal peotuju rikkuda ning emotsioonid vaheldusid ühes päikese ja pilvedega.
 
Sümboolne on ka asjaolu, et just noorte laulupeol katsetati esimest korda sellises mastaabis ürituse puhul korduvkasutatavate nõude süsteemi. Vaatamata teadmatusele ning kõhklustele sündmuse eel kujunes lõpptulemus igati rahuldavaks ning suund juhatati kätte ka kõigile tulevastele suurüritustele.
 
Üllast eesmärki kandev süsteem tähendab tarbijale pandirahaga arvestamise vajalikkust ning paratamatult ka teatavat hinnatõusu, kuid võeti siiski vastu suhteliselt mõistvalt. Pikemalt olen süsteemi kasutuselevõtust ning lahendamist vajavatest probleemidest kirjutanud siin. Eraldi väärib aga veelkord välja toomist asjaolu, et sündmuse lõppedes saame tunnistada harjumatult puhast korralduspaika, mida ei kata plasttopside ning muu plastprügi kiht.
 
The Weeknd ja vanameistrid turgutasid majandust
 
Ansamblite The Scorpions ja Depeche Mode ning uue põlvkonna artisti The Weeknd kontserdid tõid möödunud suvel Tallinnasse kümneid tuhandeid välismaalasi, kes lisaks esinemise nautimisele ka teisi siinseid kaupasid ja teenuseid tarbisid ning sealjuures oma rahakotti kergendasid. Loodetavasti olid need üritused ettevõtjatele väikesekski abiks sügistalviseks perioodiks puhvri kogumisel.
 
Eestis on suutlikkus korraldada maailmatasemel üritusi ka kõige keerukamate tehniliste nõuetega artistidele, meie ettevõtjad ja valdkonna eestvedajad on teinud sellise taseme saavutamiseks professionaalset tööd. Kesiste majandusuudiste taustal on hea meeles hoida, et rahvusvaheliselt armastatud artistide esinemised Tallinna lauluväljakul aitavad siia meelitada maksejõulisi külalisi. Halba ei teeks ka valdkondliku maksupoliitika üle vaatamine, sest tasub meeles pidada, et põhjanaabrite juures kehtib ürituste piletitele 10% käibemaksumäär. Konkurents ürituste äris on karm ning kulla hind igal tõsisel argumendil, miks maailmakuulsad esinejad just Maarjamaale peaksid jõudma.
 
Pargin, kuhu tahan
 
Suvised üritused tõid aga kaasa ka parkimisprobleemid, sest eks ikka soovitakse eelistada vähegi kenamate ilmade puhul väliüritusi ning mida põnevamas paigas, seda parem. Põnevad paigad aga ei ole tihtipeale mõeldud sedavõrd suure inimhulga teenindamiseks nii logistilises kui ka sisulises mõttes. On muidugi väga oluline vahe, kas publikuks on 200, 2000, 20 000 või 60 000 inimest – millest peab lähtuma ka üritust toetavate teenuste korraldamisel.
 
Naiivne oleks loota, et parkimisküsimused ürituste puhul üldse kunagi täiuslikkuseni lahenevad. Vähemalt seni kuni inimesed kasutavad isiklikke sõiduautosid. Lähedale sõitmine ja parkimine on mugav ning paratamatult püütakse seda mugavust ka maksimaalselt kasutada. Ükskõik millise ürituse korraldaja käed liiga lühikeseks, et seda aspekti muuta. Suurürituste puhul on kindlasti vajalik leida lahendusi korraldajate ning linna ja teiste osapoolte koostöös, sest korraldaja üksi ei saa vastutada potentsiaalsete parkimisprobleemide eest, mis tekivad hoopis kuskil kaugemal. Nii tekitas üks hiljutine korraldusliku ebaõnnestumise musternäide pettumust paljudele taasiseseisvumispäeva kontserti nautinud inimestele Nõmmel.
 
Mis puudutab parkimist haljasaladele ning selle osas levivaid vastakaid arvamusi, siis paljudel juhtudel tasuv üle vaadata, kas tegemist on ikka päriselt haljasalaga või hoopis tühermaaga, mida siiski samuti veel pealinnas leidub. Mõistagi pole õige lopsakaid haljasalasid autosid täis parkida, kuid ma ei näe probleemi kui ajutiselt kasutatakse selleks platse, mis kannavad pigem tühermaa nimetust.
 
Julgen kahelda selles, kas trahvid on eesmärk iseenesest, mis parkijaid korrale kutsuvad. Pigem on küsimus piisavalt kvaliteetsete alternatiivide loomises ja nende esitlemises, mis teeb valiku autojuhi jaoks palju lihtsamaks. Spetsiaalsed kergliikurite alad, eribussid laulupeo ajal ja hilised rongide väljumised suurkontsertide ajal on värskeimad näited sellest, kuidas eri osapoolte koostöös saab luua alternatiive selleks, et lahendada inimeste liikumisküsimusi. Meeles tuleb pidada ju seda, et suurüritused koos neid toetavate tegevustega on oluline osa meie majanduskeskkonnast.
 
Urmo Saareoja
Tallinna Lauluväljaku juhataja