Hiljuti tegid muusikavaldkonna katusorganisatsioonid valitsusele ja parlamendile pöördumise, kus paluvad toetada ettepanekut vähendada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt üheksale protsendile, mis aitaks neil ellu jääda ning kriisijärgselt kiiremini jalule saada. Tegelikkuses saab aga üha selgemaks, et käibemaksu erisust vajaks mitte ainult muusikavaldkond, vaid kogu kultuuri ja ürituste korraldamise sektor, teatrist kinodeni.
 
Ürituste kriis
2009. aastal haripunkti jõudnud majanduskriis veeres lumepallina üha suuremaks kinnisvaramulli ja pankade ebamõistlikult kõrge riskitasemega laenude koosmõjul. Kriisi lahendamisel ning tulemusel kadusid maailmas paljud väärika ajalooga pangad ning nende lõpp oli mõistagi kõike muud kui väärikas. Tegemist oli tõelise panganduskriisiga. Praegust koroonakriisi on kõige enam nimetatud tervishoiukriisiks. Oleviku vormis võib see tõesti nii olla, arvestades tervishoiusüsteemile langevat koormust. Kuid tulevikku vaadates – ja seda kuni viiruse täieliku alistamiseni – on tegemist ürituste kriisiga.
 
2020. aasta algus näis kõigile sektoritele – sealhulgas ürituste korraldamisele – erakordselt lootusrikas, kõik mõõdikud süstisid optimismi, tulemas oli rekordite löömise aeg. Kevadel koroonakriisiga saabunud ehmatus tegi aga tõsiseks, sest kõigil plaanidel näis sein ees olevat. Sel aja maha võtmise perioodil sai edasise tegevuse üle mõelda ning teha ära ka kõike seda, milleks varem aega ei jagunud. Uued lahendused ei lasknud end aga kaua oodata ning vaatamata rangetele meetmetele tekkisid ideed, mis jõudsid ka teostuseni. Nii leidis Eestis esmakordselt aset autokontsert ning sellele kontseptsioonile toetudes käivitus Lauluväljakul ka regulaarne autokino.
 
Suvesoojuse saabumisega saadi vähenes vajadus erilahendusteks ning taas sai külastada traditsioonilisi üritusi, tõsi, küll vaid kodumaiste artistide osalusel. Septembri viimased nädalad on toonud kahjuks taas halbu uudiseid ning avalike ürituste osalejate piirmääragi juba kärbiti. Paratamatult liigub ürituste turg suvise positiivsuse lainelt murelikkuse faasi, sest publik muutub ettevaatlikumaks ning siseüritustele ei tulda meelsasti. Erandiks on küll teater, istekohtadega kontserdid ja muud sarnased üritused, kus publik veedab enamuse ajast omal kohal, ei toimu aktiivset liikumist. Tõsi, neidki mõjutab oluliselt asjaolu, milline peab olema inimeste hajutatus, sest tühjem saal tähendab teatrile tühjamat rahakotti.
 
Käibemaksu langetamine Euroopas
Käibmaksust rääkides tasub meenutada, et sugugi palju aega pole möödunud sellest, mil Eestis kehtiv määr oli 18% ning seadus nägi ette ka terve rea erisusi. Tänaseks päevaks kuuluvad erimäära ehk 9% käibemaksu alla raamatud ja õppekirjandus, ajakirjandusväljaanded, majutusteenused, kindlaksmääratud ravimid ning meditsiiniseadmed ja abivahendid. Milline on olukord aga teistes Euroopa Liidu riikides?
 
Euroopa Komisjoni käibemaksupoliitika ülevaatest (01.01.2020 seisuga) lähtub, et kultuuriürituste pääsmetele ei tee erisusi vaid loetud liikmesriigid ning paljudes on see määr oluliselt madalam. Eesti ja Suurbritannia 20-protsendiline määr on erisusteta kõrgeim. Järgnevad Ungari (18%) ning Tšehhi (15%). Muidu EL-i kõrgeima käibemaksumääraga (25%) Taani näeb ette maksuvabastuse kultuuritegevustele (nt raamatukogud, muuseumid, loomaaiad) ja kaasnevatele teenustele. Tõsi kino-, teatri- ja kontserdipiletid on maksutatud tavamääraga. Lähinaabritest näeb Soome kultuurivaldkonna üritustele täieliku vabastuse või 10% määra (tavamäär 24%), Läti täieliku vabastuse, välja arvatud kinopiletitele (tavamäär 21%). Võrdlusi saaks veel välja tuua mitmeid, kuid oluline on üldine tonaalsus, mis pakub üritustele madalamat maksumäära.
 
Koroonakriisis on paljud riigid teinud ka täiendavaid käibemaksumäära erisusi kultuuri- ja spordivaldkonna teenustele. Nende hulka kuuluvad näiteks Austria (13% asemel ajutiselt 5%), Tšehhi (15% asemel ajutiselt 10%) ning Norra (12% asemel teatud teenustele ajutiselt 6%). Saksamaa on kõigile kaupadele ja teenustele kehtiva tavamäära 19% kärpinud 16%-le, sama teed on läinud ka Iirimaa (23%-lt 21%-le).
 
Eesti võimalused
Iga maksulangetus on poliitikute jaoks kahtlemata keeruline otsus, sest isegi kriisiajal tehtuna kujuneb selle hilisem tagasipööramine väga suurt vastuseisu tekitavaks ülesandeks. Kuna aga Euroopa Liidust on võtta piisavalt näiteid oluliselt madalamast maksumäärast, siis ei pruugi see jääda vaid ajutiseks meetmeks.
 
Samuti on tõenäoline, et skeptikud toovad esile mõttekäigu, kus käibemaks küll langeb, kuid piletite kogusumma jääb samaks ehk siis ürituse korralda saab rohkem raha. See ei pruugigi aga hukkamõistu vääriv olla, vaid vastupidi, võime kujundada sellest ka ühiskondliku kokkuleppe, et ulatada abikäsi kitsikuses valdkonnale. Eesti ürituste turg on piiratud ning käibemaksu langetamine annaks küll positiivse tõuke, kuid päriselt ellu aitavad jääda ikka meie enda inimesed, kes pileteid ostavad ning kultuuriteenuseid tarbivad. 2018. aastal kulutasid Eesti elanikud välismaal ööbimistega reisimisele ligi miljard eurot, 2019. aastal juba 1,4 miljardit. Nüüd kui reisimine on muutunud pea võimatuks, võib eeldada, et osa sellest rahast jõuab siseriiklikku tarbimisse. Kahtlemata oleks seda väga vaja.
 
Iga erakordne olukord maailmas – iga globaalne kriis – on oma olemuselt ebaõiglane. Vaatamata sellele, et puutumus on ülemaailmne, leidub ikka neid, kes kannatavad rängalt ning neid, kes taastuvad väheste kahjudega. Koroonakriis mõjub eriti valusalt ürituste valdkonnale, aga käibemaksu langetamine oleks suur samm olukorra leevendamiseks.

Urmo Saareoja, Tallinna Lauluväljaku juhataja