Lauluväljak
Tallinna Lauluväljaku ajalugu on tihedalt seotud laulupidudega. Eesti rahva laululembelisuse märke võib otsida juba kaugest minevikust, mil küla torupillimehed kogunesid, et koos laulda. Ka kõige süngemal feodaalajal kõlas külavainul leelu ja tarevaikuses hällilaul. Sellest ajast pärineb ka valdav osa Eesti rahvalaulupärandist.
Kuni 19. sajandini ei ole siiski registreeritud ühtegi lauluseltsi ega toimunud ühtegi mastaapset lauluüritust. 19. sajandi alguse reformi tulemusena sai kõigepealt võimalikuks kooride asutamine, mis leidis suure populaarsuse eesti elanike seas. Juba sajandi keskel kogu Eesti ala oli hõlmatud laulukooridest. Kohalike laulukooride tegutsemisele järgnesid sütitavad laulupeod Jõhvis, Simunas ja Uulus. Need väiksemad laulupeod valmistasidki ette pinna tõelisele ühislaulu korraldamisele.Nii rahvusliku ärkamisaja tulemusena toimus 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu.
Esimeste laulupidude esinejate jaoks ei olnud ehitatud spetsiaalset lava, vaid neid mahutati provisoorsetele lavadele. Esimest korda spetsiaalse ehitisena laululava oli kavandatud alles 1923. aastal VIII üldlaulupeo tarvis Eesti Lauljate Liidu eestvõttel.
See hilisjuugendlike sugemetega uusklassitsistlikus stiilis puulava oli projekteeritud tolleaegse tuntud arhitekt Karl Burmani poolt ja asus praeguse Kadrioru staadioni tribüüni kohal. Laululava astmestikku kroonis kaarduvate tiibadega tagasein. Tagaseina keskosa ja tiibade lõpetused olid arhitektuuriliselt rõhutatud ja liigendus proportsioneeritud nii, et see moodustas kooridele vajalikult piduliku fooni. Esimene laululava mahutas 12 000 lauljat. Tallinna Lauluväljaku territooriumi hakkati kasutama üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast.
Lauluväljaku arhitektuur
Laululava arhitektuuri peaelemendiks on kahe kaare vahele tõmmatud hüpari kujuline varikatus. Tagumine betoonist kaar toetub postidele ja moodustab lava tagaseina. Lava kohale kaldu ulatuv terastorust esikaar on 73 m avaga ja keskelt 32 m kõrge ning toetub võimsatele kandadele. Kahe kaare vahelist nõgusa pinnalist mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgu silmadega 3×3 m. Varikatuse sisepind toimibki akustilise ekraanina, tegelikult küll vaid kolme neljandiku ulatuses, sest ülemine osa ei mängi enam kaasa.
Lavaalused ruumid on väga mahukad. Nad sisaldavad koha administratsioonile, kuid on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Viis lavale pääsu (algselt oli mõeldud seitse) tagavad kiire lauljate vahetuse. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn, mis on 1998. aastal värskelt remonditud ja külastajatele avatud. Tuletorni vastas asuv “Raadiomaja” on neljakorruseline ehitis, mis oli kuni 1980-ndate lõpuni väga moodne reporterite tiib, on üks esimesi valminud lintakendega ehitisi pärast stalinismi.
Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad. Viimane on laialdast kasutust leidnud kuni 10 000 pealtvaatajaga kontsertide puhul. Kogu vaatajate-kuulajate ellipsikujuline nõgus väljak on ümbritsetud akustilistel ja ruumikujunduslikel kaalutlustel mitmerealiselt pärnadega.
Tallinna Lauluväljak tänapäeval
Tänapäeval Tallinna Lauluväljaku territoorium kuulub Tallinna linnale ja seda haldab 2004 aastal Tallinna Linna poolt asutatud Sihtasutus Tallinna Lauluväljak.
Lauluväljaku territooriumil asub laululava, mis tänapäevalgi ühena vähestest nõukogude arhitektuuriteostest äratab rahusvahelist tähelepanu. Peaaegu iga päev tulevad siia suured grupid turiste tutvuma lauluväljaku territooriumiga ja imetlema lauluväljaku nõlvalt avanevat vaadet vanalinnale ja merele.
Eelkõige on Lauluväljak siiski tuntud laulupidude, festivalide, kontsertide, näituste ja teiste spordi- ja kultuuriürituste toimumispaigana. Lauluväljakul on esinenud mitmed tuntud esinejad nagu Ivo Linna, Marju Länik, Vennaskond, Tuberkuloited, Kuldne Trio, Tanel Padar & The Sun, Meie Mees jt. Ka mitmete maailmas tuntud staaride nagu The Weeknd, Michael Jackson, Madonna, Elton John, Metallica, Brian Adams, Tina Turner, Lady Gaga, 50 Cent jt. kontserdid leidsid aset Tallinna Lauluväljakul.
Vaata ka videot Laulukaare ehitusest
Nende tööde lõppedes on renoveeritud kogu laululava keskne kompleks - laululava, tuletorn ja raadiotorn, 1869. aastal toimunud esimesest laulupeost möödus 2019. aastal 150 aastat. Renoveerimistööd olid tarvilised nii ohutuse seisukohalt kui ka selleks, et lauluväljak saaks juubelilaulupidu väärikalt võõrustada.
