Lauluväljaku lugu
Tallinna Lauluväljaku ajalugu ja koht ise on tihedalt seotud laulupidudega.
Kuigi tänapäeval toimuvad siin laulupidude kõrval ka maailmastaaride kontserdid, oli, on ja jääb laulupidu Lauluväljaku kõige olulisemaks sündmuseks. 
Vaatamata sellele, et Eesti laulupeo sünnikoht on Tartu – toimus ju esimene rahvusliku ärkamisaja üldlaulupidu 1869. aastal just seal, siis siiski Tallinna Lauluväljakut peetakse ja tuntakse eelkõige Eesti laulupidude hälli ja koduna.
 
Esimeste laulupidude esinejate jaoks ei olnud ehitatud spetsiaalset lava, vaid neid mahutati provisoorsetele lavadele. Esimest korda spetsiaalse ehitisena laululava oli kavandatud alles 1923. aastal VIII üldlaulupeo tarvis Eesti Lauljate Liidu eestvõttel.
Selle projekteeris tolleaegne tuntud arhitekt Karl Burmani ja asus see praeguse Kadrioru staadioni tribüüni kohal. Esimene laululava mahutas 12 000 lauljat. 
Tallinna Lauluväljaku territooriumi hakati kasutama üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast.
 
Tänane laulukaare kompleks – laulukaar, Tuletorn ja Raadiotorn  - mis on unikaalne kogu maailmas, valmis 1960 aasta laulupeoks ja selle arhitekt on Alar Kotli.
 
Rohkem saab lugeda siit: https://lauluvaljak.ee/et/lauluvaljakust/lauluvaljak