Lauluväljak on laulupeoks valmis

Lauluväljak on laulupeoks valmis
 
 
Tuhanded suured ja väikesed vaatavad rõõmsalt kalendrisse, sest juubelipeoni on jäänud vaid loetud päevad. Pole vist küll ühtki pere- ja sõpruskonda, keda jätaks laulupidu kuidagi puutumata. Keegi läheb ikka laulukaare alla, keegi läheb ikka lauluväljakule publikuks ja keegi vaatab ikka televiisorist otseülekannet. Selle suure peo korraldajad vaatavad kalendrisse samamoodi ning tõdevad, et ettevalmistused on täies hoos aga kõik saab valmis. Nii ka lauluväljak. Justkui soojenduseks võõrustasime juuni alguses tõeliselt menuka kontserdi andnud Bon Jovi’d ning veel eile jättis Rallipäeval asfaldile autogramme meie parim mees spordimaailmas – Ott Tänak.
 
Juubelipeoks uus kuub
See on ju ikka nii, et tähtsama sündmuse puhul otsid kapist paremad riided välja. Viimaste kuude jooksul oleme lihvinud lauluväljakut täpselt samamoodi ja ikka selleks, et kõigil pidulistel oleks hea olla. 
 
Suurim ja ehk kõige olulisem töö valmis maikuu keskpaigas, mil lõppesid laulukaare renoveerimistööd. Tegemist oli kauaoodatud ja hädavajaliku tööga, mis kestis kaua ning nõudis suurt pühendumust ja täpsust. See 995 000 eurot maksma läinud suurtöö – laudise vahetamine ja konstruktsiooni kontrollimine ning tugevdamine – sai teoks tänu Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi koostööle, kus kulud tehti pooleks. Tööde teostamise põhjus oli lihtne: polnud kindlust, et laulukaar renoveerimata juubelipidu ohutult saab võõrustada. Sedavõrd keerukat ehitist analüüsisid TalTechi teadlased ning mõõdistati nelja erinevat süsteemi kasutades. Eriline tänu kuulub ehitusteadlasele Karl Õigerile, kes võttis laulukaarega seonduva oma südameasjaks. Muide, Karl Õiger oli seotud ka 1950-ndate lõpu ehitusprojektiga kui laulukaar rajati. Puitlaudise väljavahetamise käigus löödi sinna sisse miljon naela ehk peaaegu igal Eesti inimesel on laulukaares oma nael. Sellest, et töö oli tõsine, annab aimdust ka fakt, et töömehed kulutasid läbi üle 500 paari töökinnaste. 
 
Kuna tegemist pole mingisuguse tavalise katusealusega, vaid see peab panema hääled kõlama, oli kõige tähtsamaks ülesandeks saada kasutusluba ja heakskiit kasutajatelt endilt. Nii kogunesid 22. mai õhtupoolikul poolteist tuhat inimest laulukaare juurde, et see tõsiselt proovile panna. Mõistagi oli ärevus hinges, kuid kui viis lahti löödi ning lauljate ja dirigendi näolt siiras rõõm peegeldus, siis oli selge, et ka kõige tähtsam kasutusluba on auga välja teenitud. „Kuulajale“, „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Tuljak“ tekitasid osalejates sedavõrd mõnusa tunde, et paljud tunnistasid, kuidas ei jõua laulupeo algust ära oodata, sest laulud on juba ammu selged. Mul on siiralt hea meel, et Tallinna linn ja Eesti riik tegid sedavõrd ilusa ühise kingituse laulurahvale laulupeo juubeliaastal.
 
Laulurahvas on saanud aga veel ühe suure ja väärika kingituse. Nimelt valmis Mulgi vallas töökate töömeeste käe all uus dirigendipult, mis vahetab välja vana, ligi 60 aastat väärikalt teeninud puldi. Uus pult on turvaline, stiilne ja igati väärikas element meie rahva kõige tähtsamate pidude – laulupidude – jaoks. Müts tuleb maha võtta kõigi ettevõtete ees, kes uue dirigendipuldi valmimisega on seotud, sest arvet nende tööde eest ei esitata. Tegemist on üle 100 000 euro väärtuse kingitusega laulurahvale juubelipeoks. Selline žest näitab kui tähtis on meie inimestele laulupeo traditsioon.
 
Mis saab vanast dirigendipuldist? Kahju oleks seda lihtsalt utiili saata, selle asemel on lauluväljaku meeskond koostöös Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega asunud seda korrastama. Kõik selles puldis dirigeerinud väärikad mehed ja naised saavad jäädvustatud ning pult ise vaatamisväärsusena välja pandud. Püüame toimetada nii, et veel sel suvel saaks lauluväljaku ala selle suurepärase vaatamisväärsuse võrra rikkamaks. 
 
Asfalt siledaks ja WC-d tasuvabaks
Mõistagi oleme kriitilise pilguga üle vaadanud ka lauluväljaku muu territooriumi ning teinud mitmeid erakorralisi töid, et juubelipidu väärikalt võõrustada. Inetud ja suisa ohtlikud asfaldiaugud on tänu heale koostööle Tallinna Kommunaalametiga saanud parandatud, täpsemalt pandi asfaltkatet maha ligi 4500 ruutmeetril. Lauluväljaku kaare esise platsi rekonstrueerimise käigus paigaldati asfalti 8800 ruutmeetrit, lisaks 400 meetrit renne ning 120 meetrit äärekive. Uued betoonalused said ka dirigendipult ja kõlarite postid.
 
Selleks, et lauluväljaku ala jätaks igati meeldiva mulje, oleme korrastanud ja värvinud üle sissepääsude väravad ning puhastanud hooneid silmariivavast graffitist. Ala on varustatud nüüdsest rohkete ja silmatorkavate viitadega, et esmakordsed külalised paremini orienteeruksid. Värskendust on saanud ka mitmed tehnilised alad, sh Mere WC, mis muudavad laulupeol esinejate ja külastajate kohalviibimise mugavamaks. 
 
Üks hädavajalikumaid – see sõna sobib teema iseloomustamiseks suurepäraselt – muudatusi on juubelipeol tõsiasi, et WC-sse pääseb tasuta ning laulupeolistel pole vaja varuda taskupõhja 20-ne või 50-ne sendiseid. Nii WC-de kui ka välikäimlate käigushoidmisega suurürituste ajal on alati seotud märkimisväärsed kulutused, kuid lauluväljak võtab need kulud seekord enda kanda. 
 
Tulge peole!
Viimasel ajal räägitakse erakordselt palju lõhedest ja vahedest, erinevustest ja halvustamisest. Milline õnn on aga see, et meil on üks paik, mis alati ühendab. Milline õnn on see, et on võimalik üks hetk ajas, mil pole lõhesid ja vahesid. Hetk selle sama laulukaare all. Lauluväljak koos laulukaare ja laulupeoga on see Eesti asi, mis alati ühendab. Kahtlemata on see meisse sisse kirjutatud juba laulva revolutsiooni tõttu, kuid siin on midagi seletamatut veel. 
 
Lauluväljak ja laulupidu kuuluvad meile kõigile, igale Eesti inimesele. Ja kui mõni külaline tahaks aimu saada, kes see eestlane täpselt on, siis tasub igal juhul laulupidu külastada, sest seal see kõik peitub.
 
Urmo Saareoja
Lauluväljaku juhataja