Tallinna Lauluväljak 90

Tallinna Lauluväljak on eestlastele eelkõige meie armastatud laulupidude kodu ja seda juba aastast 1928. Eesti rahva suurpeod – üldlaulupeod, mis meid liidavad ja suureks teevad, toimuvad lauluväljakul iga viie aasta järel.
Aastal 2018 tähistab Tallinna lauluväljak  oma 90. sünnipäeva ning aastal 2019 laulupidude 150. aastapäeva.
Lauluväljakust võiks kirjutada pikalt ja põhjalikult. Selles kirjatükis soovime anda teile lühikese ülevaate Lauluväljaku loost. Loost, mis muutub koos meie Eesti looga.

Veidi lauluväljaku ajaloost. Eesti Vabariigi algusaastail andis Eesti Põllumeeste Selts Lauljate Liidu käsutusse poole oma suurest platsist. Sellel platsil peeti põllumeeste aastanäitusi ja laatasid, siin asusid ka katsepõllud, näidisaiad ja suured paviljonid. 1928. aasta laulupeoks püstitati arhitekt Karl Burmani projekti järgi Lasnamäe nõlvale puidust laululava. See laululava jäi lauljate esinemislavaks kuni 1960. aastani.

1960. aasta laulupeoks püstitati lauluisa Gustav Ernesaksa eestvedamisel arhitekt Alar Kotli projekti järgi uus ja kaasaegne laululava. Uus laululava pälvis suure tunnustuse nii arhitektuurse välimuse kui ka uudsete insener-tehniliste lahenduste poolest ja seda nii kodu-, kui välismaal. Laululava kompleks on säilitanud oma modernsuse tänase päevani.

Kogu nõukogude okupatsiooniaja toimus Lauluväljakul palju erinevaid üritusi. Tähtsaimaks jäi ikkagi laulupidu. Kuigi pöördelisel ajal toimus tähenduslikke ja olulisi üritusi igal päeval ja kõikjal, siis laulva ja veretu revolutsiooniga seondub eeskätt Tallinna Lauluväljak.

Öölaulupidudele, Eestimaa Laulule ja teistele suurtele, poliitiliselt tähtsatele laulva revolutsiooni üritustele eelnes aga Lauluväljakul väga tähtis ja märgiline muusikafestival Rock Summer, mida korraldati koostöös soomlastega alates 1988. a suvest.

Taasiseseisvunud Eestis kardeti alguses laulupidude „väljasuremist“ – pole enam nõukogude võimu, kelle vastu laval protestiks laulda, kaob publikuhuvi, kaob laulmiseisu… Tegelikkus on tõestanud vastupidist. Huvi ja soov laulupidudel laulmiseks on suurenenud, huvitatud koorid ei mahu enam laululavale ammu ära. Publikuala on kitsaks jäänud. Seetõttu on laulupeokorraldajad, Arhitektide Liit, Kultuuriministeerium ja Tallinna linn täna ühiselt planeerimas Lauluväljaku laiendamist ja edasiarendamist. Ettevalmistamisel on arhitektuurikonkurss, sellele järgneb uue detailplaneeringu algatamine.

Kokkuvõtteks. Tallinna Lauluväljak kuulub eesti rahvuskultuuri tuntumate vaatamisväärsuste ja turismiobjektide hulka. Seda nii välisturistide kui ka eestimaiste külastajate jaoks.
Räägime siin uhkusega oma rahva ja maa ajaloost, traditsioonidest ja vabadusvõitlusest ning suurtest ja vägevatest kontserdielamustest.
Meile meeldib siin, sest Lauluväljakul tunneme kõik oma maa ja rahva eripära, aga ka oma juuri ja nende tugevust.
Meile meeldib siin kokku saada ja oma ühtsust ning väikese rahva vägevust tunda!

Soovime, et Tallinna Lauluväljak oleks jätkuvalt silmapaistev nii oma sisult kui ka välimuselt.

Tänased kolm alustala, millest räägime on:
–  Tallinna Lauluväljak on Eesti laulupidude kodu
–  Lauluväljak on parim paik Eestis rahvusvaheliste suurkontsertide ja suurürituste korraldamiseks
–  Lauluväljak on osa Eesti ajaloost – paik, kus me end vabaks laulsime ja end alati vabana tunneme!

Lauluväljak ei ole ainult laulukaar, Tuletorn ja Raadiotorn, vaid ka kogu see suur linnapark, mis siia juurde kuulub.
Lauluväljak on koht, kus jalutada, puhata ja imelisi vaateid nautida. Ja eeskätt koht, kuhu kokku tulla, et siin suuri elamusi saada ning ühtsust kogeda!

Kommenteerimine on suletud