Laulukaare arhitektuur

Laululava arhitektuuri peaelemendiks on kahe kaare vahele tõmmatud hüpari kujuline varikatus. Tagumine betoonist kaar toetub postidele ja moodustab lava tagaseina. Lava kohale kaldu ulatuv terastorust esikaar on 73 m avaga ja keskelt 32 m kõrge ning toetub võimsatele kandadele. Kahe kaare vahelist nõgusa pinnalist mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgu silmadega 3×3 m. Varikatuse sisepind toimibki akustilise ekraanina, tegelikult küll vaid kolme neljandiku ulatuses, sest ülemine osa ei mängi enam kaasa.

Lavaalused ruumid on väga mahukad. Nad sisaldavad koha administratsioonile, kuid on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Mõned siseruumid kannavad neid kasutanud tuntud staaride nimesid, näiteks Jacksoni sviit. Viis lavale pääsu (algselt oli mõeldud seitse) tagavad kiire lauljate vahetuse. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn, mis on 1998. aastal värskelt remonditud ja külastajatele avatud. Tuletorni vastas asuv “Raadiomaja” on neljakorruseline ehitis, mis oli kuni 1980-ndate lõpuni väga moodne reporterite tiib, on üks esimesi valminud lintakendega ehitisi pärast stalinismi.

Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad. Viimane on laialdast kasutust leidnud kuni 10 000 pealtvaatajaga kontsertide puhul. Kogu vaatajate-kuulajate ellipsikujuline nõgus väljak on ümbritsetud akustilistel ja ruumikujunduslikel kaalutlustel mitmerealiselt pärnadega.

Kommenteerimine on suletud