Vaatamisväärsused Tallinna Lauluväljakul ehk miks tasub parki külastada

Otsid kohta, kuhu perega jalutama minna või mille abil välisturistidele Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustada? Tallinna Lauluväljaku park laulukaare, tuletorni, laulva pingi ja teiste mälestusmärkidega on selleks suurepärane paik. Lisaks asuvad läheduses ka Pirita promenaad, Kumu kunstimuuseum, presidendiloss, Jaapani aed ja mitmed teised vaatamisväärsused – nii saad ühes piirkonnas terve päeva mitmekülgselt sisustada.

Täna kirjutame lähemalt sellest, mida põnevat näeb ja kuuleb Tallinna Lauluväljaku pargis.

 

Tuletornis imetle vaadet, tutvu fotonäitusega või lasku köiega

Tuletornist avaneb imeline vaade tervele lauluväljakule ja ümberkaudsetele aladele. Linna panoraami ja merel sõitvate laevade uudistamiseks saad kasutada võimsaid binokleid. Suveperioodil on põnev ka mööda treppe tuletorni tippu sammumine, sest seintel on fotonäitus laulupidude teemal. Aastavahetusel on torni tipp aga unikaalseks uhke vaatega paigaks, et ilutulestikku vaadata (broneeri koht varakult).

Lisaks vaate nautimisele on tuletorn avatud ka aktiivsemateks tegevusteks. Näiteks saad tornist köiega laskuda või korraldada seltskonnaga meelejääva pikniku. Samuti on võimas elamus garanteeritud, kui mõnda välikontserti torni tipust kuulata ja jälgida.

Rahvas meenutab tuletorniga seoses seika nõukogude ajast, mil ühel laulupeol koor kavaväliselt „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” laulma hakkas ning samal ajal üks mees koos Eesti lipuga tuletorni mööda üles ronis. Kuna pealtvaatajaid oli väga palju, läks korravalvuritel pikalt aega, enne kui mees ja lipp tornist maha saadi.

 

Cromatico heliskluptuur kutsub lauluhäält testima

CromaticoAkustiline skulptuur Cromatico ühendab endas muusikalise ja visuaalse ilu. Kõlakodade lagedele on graveeritud noodinimetused ja kui sa kambri sees laulad või ümised, kajab ümbritsev keskkond õigel helikõrgusel vastu. Ehitises kõndimine ja muusika tunnetamine on meelepärane ettevõtmine nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kõlakoda valmis Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti raames. Nordecon Betooni ehitatud Cromatico pälvis 2011. aastal ka aasta parima betoonehitise tiitli. Objekti arhitekt on Rosario Nuin ja autor akustikakunstnik Lukas Kühne. Sakslasest skulptor Kühne ideedest on valminud vaatamisväärsused ka New Yorki („Space and Frequency”) ja Islandile („Tvisöngur”). Cromatico ehitamisest unistas autor enda sõnul juba umbes sellest ajast, kui ta duši all laulma hakkas. Tema sõnul saad Cromatico kambrites tunda ennast just sama vabalt kui vannitoas või duši all lauldes.

 

Laulev pink – istu ja kuula tuntud koorilaule

Laulev-pinkKevadest sügiseni hakkavad laulupingile istudes kõlama tuntud koorilaulud. Enne iga laulu on ka lühike muusikapala tutvustus ja saad teada, millal lugu lindistatud on. Repertuaaris on 11 laulupidudelt tuntud muusikapala. Pingi enda nimilaul on „Laulud nüüd lähevad”.

Laulva pingi idee autor on Uno Käär, selle disainis Vello Lillemets ja valmistamisele aitasid kaasa ka Meestelaulu Seltsi liikmed.

Lugude nimekiri

  1.     Mihkel Lüdig – „Koit”
  2.     Aleksander Kunileid – „Sind surmani”
  3.     Mart Saar – „Leelo”
  4.     Miina Härma – „Meeste laul”
  5.     Veljo Tormis – „Laulu algus”
  6.     Miina Härma – „Ei saa mitte vaiki olla”
  7.     Peep Sarapik – „Ta lendab mesipuu poole”
  8.     Miina Härma – „Tuljak”
  9.     Raimond Kull – „Kodumaa”
  10.  Gustav Ernesaks – „Hakkame mehed minema”
  11.  Gustav Ernesaks – „Mu isamaa on minu arm”

Esitlusgraafik

Lood kõlavad ligi 32 minutit, misjärel on 6 minutit pausi ja siis algavad uuesti. Laulev pink alustab hommikul kell 8 ja lõpetab enne 9-t.

Algus Lõpp Algus Lõpp Algus Lõpp
8:00 8:31 12:19 12:50 16:38 17:09
8:37 9:08 12:56 13:27 17:15 17:46
9:14 9:45 13:33 14:04 17:52 18:23
9:51 10:22 14:10 14:41 18:29 19:00
10:28 10:59 14:47 15:18 19:06 19:37
11:05 11:36 15:24 15:55 19:43 20:14
11:42 12:13 16:01 16:32 20:20 20:51

 

Gustav Ernesaksa kuju aitab jäädvustada mälestusi laulutaadist

Gustav ErnesaksLauluisa Gustav Ernesaksa auks püstitatud pronksist kuju hoiab kätt lõua all ning vaatab mõtlikult laulukaare suunas. Armastatud helilooja ja koorijuht oli laulupidude üks peamisi eestvedajaid ning tema „Mu isamaa on minu arm” (sõnad Lydia Koidula) kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks austas ka Eesti Rahvusmeeskoori ning oli kuni surmani selle kunstiline juht.

Tallinna lauluväljaku nõlvale kuju püstitamiseks tegi annetusi üle 10 000 inimese ning toetuse andsid ka 85 valda ja linna. Ekke Väli ja Vello Lillemetsa loodud pronksist skulptuur on 2,25 meetrit kõrge ja kaalub 2,5 tonni.

 

Mälestuskivi, aumüür ning 100 tamme park jutustavad laulupidude lugu

[gallery link="file" ids="11875,11870,11869"]

1969. aastal, mil eestlased laulupidude traditsiooni sajandat sünnipäeva tähistasid, avati Lauluväljakul laulupidude mälestuskivi „Laulud nüüd lähevad”, aumüür ja istutati 100 tamme. Pidulikul avamisel toimus ka suur sõpruskontsert, kus eesti kollektiivide kõrval esinesid külaliskoorid, rahvatantsurühmad ja orkestrid.

Samal aastal alustati ka uudse traditsiooniga – kümmekond päeva enne laulupidu saadeti laulupeotuli niiöelda Eesti ringile. Meeldejääv oli ka ringreisile saadetud tule süütamine. Säilinud fotolt on näha, et tule süütamine toimus luubi abil päikesest ja selline jutt levis ka rahvasuus. Aastaid hiljem avaldas luupi hoidnud Rein Lumiste, et tule süütamist harjutati aga enne keemiahoones kord-paar ning tema peopesas oli väike katseklaas kaaliumpermanganaadi ja glütseriiniga, mis ta pirdudele enne süütamist valas.

 

Rahvarinde mälestustahvel meenutab Eesti vabaduspüüdlusi

Rahvarinde-tahvel2008. aastal paigaldatud Rahvarinde mälestustahvli leiad raaditorni seinalt laulukaare kõrval. Mälestustahvlil seisab tekst: „Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma. Siin toimusid 1988. aasta suvel öölaulupeod ja Eestimaa Rahvarinde sadade tuhandete osalejatega meeleavaldused, mis Laulva Revolutsioonina teadvustasid maailma Eesti vabaduspüüdlustest. 1988-2008.”

Mälestustahvli lõi skulptor Tauno Kangro ning see pühendati Rahvarinde 20. sünnipäevale.

 

Tee trenni, pea pikniku, korralda murumänge

Lauluväljaku parki võid tulla ka lihtsalt raamatut lugema, jalutama, jalgrattaga sõitma või miks mitte näiteks trenni tegema. Viimaseks sobivad hästi näiteks laulukaare all olevad trepiastmed. Samuti oled oodatud seltskonnaga murumänge mängima ja pikniku pidama. Viimase jaoks saad soovi korral ka laudu ja toole rentida ning elektrit kasutada (soovi korral helista ette telefonil +372 6 112 102).

 

Vaatamisväärsused ja park on avatud 24/7

Tallinna Lauluväljaku park ja vaatamisväärsused on sulle avatud 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas (erandeid võib ette tulla suurte sündmuste ajal). Oled oodatud!

Vaata lisaks: Külastad parki, parkimine, kaart