5. juunil andis legendaarne Queen koos Adam Lambertiga Tallinna Lauluväljakul võimsa kontserdi. Tallinnas toimus bändi Euroopa turnee Baltikumi ainuke kontsert, mis lummas nii visuaalse vaatemängu kui ka ajatute hittidega. Kuidas sellist suurkontserti korraldati ning mis toimus lava taga? Nendele küsimustele vastab üritust organiseerinud Live Nation Estonia produktsioonijuht Mihkel Sirelpuu.

1. Kuidas erines Queeni kontserdi ülesehitus kahest eelnevast Live Nationi kontserdist Tallinna Lauluväljakul (Robbie Williams 2013. aastal ja Red Hot Chili Peppers 2012. aastal)?

Robbie Williamsi kontsert oli märkimisväärselt suurem. Kontserdil lindistasime ka DVD-d, seega oli kordades rohkem asju, mida arvesse võtta, ning ka meeskond oli suurem. Samuti oli Robbie Williamsil tuuriga kaasas enda lava, Queeni kontserdi puhul kasutasime nõndanimetatud kohalikku lava Lätist. Red Hot Chili Peppersi produktsioon oli Queen ja Adam Lamberti kontserdiga sarnane.

2.Kas artisti kaasa toodud lava kasutamine teeb kontserdi korraldamise keerulisemaks?

Täismahus lavaproduktsioon artistilt tähendab üldjuhul korraldusele rangemaid ja suuremaid nõudmisi. Kui tuuridel esinetakse erinevates riikides ja promootoriga pole varasemalt koostööd tehtud, küsivad esinejad rohkem asju, kui reaalselt vaja läheb. Staaride erinõudmiste täitmiseks tuleb tihtipeale kaasata lisa meeskonnaliikmeid.
Kui lavaproduktsioon jääb korraldaja organiseerida, on töö lihtsam ja nõudmisi vähem, sest saame koostööd teha juba tuntud koostööpartneritega. Kuna usaldus on saavutatud ja ollakse kursis sellega, kuidas kumbki osapool töötab, esitatakse nõudmisi vastavalt vajadusele.

3. Kes on suurimad koostööpartnerid selliste suurürituste juures?

Live Nation üritusturundusagentuuris töötab 6 inimest ja kuna samaaegselt Queeni kontserdiga korraldasime juuni alguses üritust ka Saku Suurhallis, oli pool meeskonnast tegelikult eemal, kuid meil oli palju partnereid, kes aitasid produktsiooni ellu viia.

Iga suurüritus vajab tugevat ja suurt meeskonda ning kui artistilt on kinnitus saadud ja toimumispaik valitud, siis järgmine samm ongi meeskonna kokkupanek ja koostööpartnerite leidmine. Vaja on leida sobivad inimesed vastutama platsi, lava, lavataguse, kogu meeskonna eest jne.

Lava tellisime Lätist koostööpartnerilt, kes on minu arvates üks kõige professionaalsemaid tegijaid Baltikumis. Nad on lavasid püsitanud väga erinevates paikades ning nende standardid, ohutusnõuded ja tööeetika vastavad kõige kõrgemale tasemele.

Kuna lava ees oli catwalk, siis tellisime Lätist ka piirdeid lava ette. Neil on olemas sellise lava piiramiseks vajalike nurkadega lahendused. Barrikaade rentisime Tallinna Lauluväljakult ja ka mujalt. Eesti on nii väike riik, et kahjuks ei leidu ühte firmat, mis suudaks paarsada meetrit barrikaadi kõigi vajalike nurkade ja kaablirennidega pakkuda. Seega tuleb korralikult tegemiseks asjad mitmest kohast tellida. Kõik peab vastama nii meie enda kui ka artisti turvaülema ohutusnõuetele.

Koostööpartneritest UC Rent ehitas inva- ja VIP-tribüünid. Platsil mängisid olulist rolli veel kaubanduse eest vastutanud Priit Järve, korda hoidnud Meeskond Security ja tualetid toonud ning koristusteenust osutanud Kemmerling. Transporditeenuseid osutas Arvald Buss ning meeskonnal kõhu täis hoidis Carmen Catering. Saku hoolitses väga hästi selle eest, et külastajatel oleks kesvamärjuke. Igalt poolt oli võimalik endale soovitud jook muretseda ja seda pikalt järjekorras seismata. Iga koostööpartneri panus on sellisel üritusel väga oluline – üritus saab olla edukas, kui kõik panustavad endast maksimumi.

Nimetamata ei saa jätta ka soojendusesinejaid, kodumaist The Princes ja Londonist pärit Electric Pyramid. Soojendusesinejate valimisele pöörame hoolega tähelepanu. Nad ei pea olema väga tuntud, kuid hästi sobima peaesinejaga ja inspiratsiooniks olema.

4. Millal algas Queeni kontserdi planeerimine? Kas töö maht sellistel üritustel suureneb vahetult enne toimumisaega või on ühtlaselt jaotatud tervele perioodile?

Sõltub üritusest. Üldjuhul algab minu töö sellest hetkest, kui kolleeg Eva Palm saab artistilt kinnituse, et nad on tulemas ja kontsert toimub. Minu korraldada on ka piletite müük ja see, et kogu informatsioon piletitel artisti soovitule vastaks. Näiteks võib esineja tahta, et piletile saaks kontserdituuri nimi või logo.
Töömaht ikka suureneb ürituse lähenedes. Kuna Queen alustas tuuri paar kuud enne Tallinna kontserti, siis hakkas ka informatsioon muutuma. Kui nad olid juba kontserte andnud, siis tekkis neil parem ülevaade sellest, mida on teha vaja ja mida mitte. Vastavalt sellele uuendati raidereid (nõudmiste ja soovide nimekirja) ja meie pidime oma tegevustes korrektuure sisse viima.

Üldjuhul praktikas tegeleme üritusi korraldades ikka mitme sündmusega korraga, aga põhifookus läheb sellele, mis kõige lähemal on. Kui see on toimunud, siis järgmisele jne. Queeni ja Adam Lamberti kontserti järel panin põhirõhu juunis ja juulis Riias toimunud Muse’i ning Black Sabbathi kontsertidele.

Muse’i kontserdi üheks suurimaks väljakutseks oli lavale paigaldatava 21-tonnise raskuse riputamine. Joonestamise, projekteerimise jm jätan oma ala spetsialistidele, aga minu ülesanne on kõike seda hallata ja jagada infot vastavatele osapooltele. Olen vahelüli kohalike koostööpartnerite ja artisti vahel, nagu projektijuht. Minu arvates üks kõige targem projektijuht ongi see, kes teab, et ta ei ole kõige targem, vaid ümbritseb ennast inimestega, kes on temast kõvasti targemad.

5. Kui suured olid Queeni kontserdil Eesti korraldaja ja artistiga kaasas olnud meeskonnad, mis vastutasid ürituse õnnestumise eest?

Queeni ja Adam Lambertiga oli kaasas umbes 60-liikmeline meeskond. Eestis korraldusliku poole pealt kui võtta arvesse kõik inimesed, kes ehitasid lava, erinevaid tribüüne, aedu, toimetasid majas, koristasid ja ka Lauluväljaku enda töötajad, siis tuleb kokku sadu inimesi. Kui rääkida põhimeeskonnast, projektijuhtidest ja alamprojektijuhtides, siis ligikaudu 15 inimest.

6. Kuidas jaotusid Queeni kontserti korraldades tööülesanded ja millised olid peamised n-ö töögrupid?

Eva Palm tegeles lepingute ning muu artistiga seotud asjaajamistega. Tänu Evale töötan selles firmas ja temalt olen palju õppinud.

Martti Kitsing tegeles lava ehituse ja sellega seonduvaga ning oli ürituse päeval soojendusesinejate etteastete ajal ka lava mänedžer ehk jälgis, et bändid õigeaegselt peale läheksid ja maha tuleksid. Kui oli aeg lava üle anda peaesinejale, siis võttis töö üle lava mänedžer Queeni meeskonnast. Martti ülesandeks oli ka jälgida, et lava saaks ilusti maha võetud ja Queen kõik oma asjad kaasa. Lava taga toimuva eest vastutas Ive Pajusaar ning produktsiooni juhi abi oli Ott Kartau.

Andreas Lukini roll oli sel korral väiksem, kuna tal oli samal ajal üritus ka Haapsalus, aga tema oli n-ö ala mänedžer. Kuna tegime öösel 3-4ni tööd pärast kontserti, siis oli Andreas meile ka lisatööjõud, tulles hommikul puhanuna asju kokku pakkima.

Siim Sirelpuu oli transpordi koordinaator, mis tähendab, et ta pidi jälgima, et kõik bussid ja muud sõidukid liiguksid õiges kohas ja õigel ajal. Laura Kiviku ülesandeks oli kõigi koostööpartnerite käest kokku koguda akrediteerimise nimekirjad ning temaga koos mõtlesime välja ka käepaelte ja lubade süsteemid. Sissepääsude, VIP- ja invatribüünidega tegeles Priit Mikk.

Samuti oli meeskonnas liikmeid (näiteks Valdur Vahtre), kellel puudusid konkreetsed vastutusvaldkonnad, kuid nad tegelesid kõigega, mis vaja oli. Häid meeskonnaliikmeid, kelleta see üritus nii hästi õnnestunud poleks, oli veel palju ning oleme kõigile nende panuse eest tänulikud. Rohkem kui 50-liikmelist meeskonda juhtis platsil oskuslikult Sten Valgus.

7. Kirjelda enda toimetamisi kontserdi päeval.

Minu peamiseks tegevuseks oli kõigil asjadel silma peal hoida. Käisin edasi-tagasi ja küsisin kõigilt, kas kõik on korras. Õnneks oli vastuseks alati „Kõik on korras”.

Oleme juba viis korda Lauluväljakul suurkontserti korraldanud ja sel korral oli imelik, et kui ürituse päeval alates kella 14-st alal autoga liikumise keeld algas, oli raadiosaatjas vaikus. Tekkis hirm, kas midagi on totaalselt nihu või on vaikus enne tormi. Õnneks tähendas see lihtsalt seda, et ehk on juba piisavalt kogemusi õigesti tegemiseks. Meeskond on kogenud ja professionaalne ning Lauluväljak suurepärane kontserdipaik. Ligipääs lavale ja üldse kontserdipaigale on väga lihtne ja hea, teed on suured ning ruumi on, seega plats tegi meie toimetamise lihtsamaks.

8. Kas sama meeskonnaga käid üritusi korraldamas ka Lätis?

Ei, Lätis on kohalik meeskond. Mõnikord kutsun Eestist mõne inimese kaasa konkreetse asja tegemiseks, kuid Läti meeskond, koostööpartnerid ja firmad on sama professionaalsed kui Eestis. Koostööd on lihtsam teha kohaliku partneriga, kes teab oma riiki ja linna hästi. Kui tekib mingi probleem, näiteks et midagi on puudu või juurde vaja, siis kohalikud teavad kohe, kust leida. Ürituse hästi korraldamiseks peab alati kohalik tugi taga olema.

9. Mis on kõige suuremad väljakutsed selliste massiürituste korraldamisel?

Väljakutseid on palju. Üheks suurimaks väljakutseks on meeskonna ja külastajate turvalisus. Üldjuhul on üritus korda läinud, kui pole esinenud turvalisuse ja ohutusega seotud probleeme. Samuti on oluline, et kontsert oleks meeldejääv, lihtne ja samas ikkagi n-ö sokid jalast rokiks.

10. Mis toimub kontserdi ajal lava taga?

Mingites valdkondades tegevus peatub ja üritan meeskonnaliikmeid saata kontserti nautima. Ise üritan seda ka, aga ei tule kõige paremini välja, sest mõtlen pidevalt sellele, kas kõik on korras/tehtud/olemas. Korraldajal kontserdi ajal algusest lõpuni vaid rokkida pole kunagi võimalik. Kuna Queen on üks lapsepõlve lemmikbändidest, on kahju, et kontserti rohkem nautida ei saanud. Küll aga oli meeldejäävaid hetki, näiteks meeskonnaga rokkimine „Bohemian Rhapsody” loo ajal ja Brian May’ga vestlemine ning talle eesti keele õpetamine. Jutustasin iidolile ka sellest, kuidas lapsepõlves sõbra ema parukaga teda järgi sai tehtud.

11. Millal lõpeb kontserdi korraldaja töö? Mis toimub pärast kontserdi lõppu?

Kontserdi toimumisega ei lõpe korraldamine. Üldjuhul läheb veel umbes nädal aega, et otsi kokku tõmmata, arveid koguda, maksta jne. Eelkõige paberitöö ja aruandlus.

12. Kuidas Queenile Tallinnas meeldis, kas olete saanud tagasisidet?

Brianile väga meeldis, mis oli näha ka tema riietusest laval, Tallinna Teletorni särk seljas. Meie vestluse ajal oli ta väga huvitatud Eesti ajaloost ja nentis kui vähe me üldse teame ajaloost igal pool maailmas ja kui põnev see on. Ta on ju ise professor ja hästi tark, viisakas ning tore mees.

Tallinna Lauluväljak tänab Mihkel Sirelpuud antud intervjuu eest.

Vaata ka, millised üritused on Tallinna Lauluväljakul tulemas lähikuudel (ürituste kalender) või uuri ise ürituse korraldamise võimaluste kohta (korraldad sündmust).